sissetuleku tagamisele. Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus katoliiklus ja ka ladina keel oma positsioonid säilitasid. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, sest kirikuõpetajateks olid valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed kes oskasid ka pidada eestikeelseid jutlusi. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645.
Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles. Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus. Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks? Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja lasteaia roll lapse emotsionaalses arengus, enesehinnangu ja mina-pildi kujunemisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 92-103 7. Loovuse areng. Erinevate kasvatusstiilide mõju lapse arngule. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 238-246. Laps ja lasteaed, lk.117-121. Loengumaterjalid ja Katrin Kaljula ettekande refereering. 8. Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid. Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine. Mõistete kujunemine lastel. Õppimine analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste (vaatlus, täskasvanutega ja eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel.