end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid. Samas ei võinud Ingerit ja Arne end avalikkuses koos näha lasta, kuna nii väike paik nagu too asula oli, oleksid kuulujutud levinud nagu kulutuli. Armastus laste vastu oli see, mis sai peamiselt Ingeri ja Arne suhtele saatuslikuks
Ta ütles, et Jumal on nii määranud ning Ulvhildil on eestkostjad teises kodus. Kui vend Edvin lahkuma hakkas, palus Kristiina, et ta ütleks talle ka midagi säärast, nagu ta oli Ulvhildile öelnud. Vend Edvin ütles, et Kristiina oleks rahul sellega, mis tal on ega ihaldaks midagi rohkemat. Paar päeva enne Arne lahkumist palus Arne, et Kristiina saaks temaga veel viimast korda kahekesi kokku. Järgmise päeva õhtul läkski Kristiina Arnega kohtuma. Oli kole ja lörtsine ilm. Arnele otsa vaadates nägi Kristiina, kui ilus Arne on. Ta rääkis Arnele, kui hea ja tubli mees ta on ning tunnistas, et läheks parema meelega Arnele mehele kui sellele Simonile, keda ta vaevu tunneb. Arne tõstis ta üles, suudles ning ütles Kristiinale, et ta on veel liiga noor, et mõista neid tundeid, mida Arne tema vastu tunneb. Enne lahkumist veel andis Arne Kristiinale väikese sõle ja palus Kristiinal teda mitte kunagi unustada, sest tema seda küll ei tee.
annaabi.ee 
