-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin, mille 1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Kapitali hankimise peamine allikas tööstusliku pöörde algusaegadel oli kaubandus. Panganduse arenedes hakati ettevõtete rajamist
Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli puuvillase riide trükkimise masin. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel
annaabi.ee 
