Kokku põrgates kellegagi, kes otsib lõbu, mitte õrnu hetki, võib saada kõrvetada ja meeldejääva mälestuse elulõpuni. Kuid kõikidel halbadel kogemustel on mingisugune moraal, õpetus mida kõrva taha panna järgmisteks suurteks sammudeks. Gailiti novelliski pakub Nipernaadi just sedasorti kogemust nendele paljudele naistele keda ta kohtab, nendega manipuleerides ja asjatuid lootusi äratades. Seejärel lahkudes nende elust igaveseks, jättes maha nad armuvaludes, ise ükskõikselt järgmist seiklust otsides. Teistele meeldimiseks, tehakse vahel hullumeelseid asju. Keeratakse lähedastele selg, varastatakse, valetatakse. Toomas Nipernaadilgi oli mingisugune probleem enda tunnistamisega. Küll ta teeskles end olevat pastor, muinasteadlane, madrus või keegi teine. Ta ei mõistnud, et üks inimolend ei saa olla multifunktsionaalne, ei ole häbiasi olla sina ise, pigem just vastupidi see on auasi
sandist peast tulla, sest kellele ikka santi vaja on. Anna palub ikka Villut kuid Rein on absoluutselt vastu sellele, et Villu Kõrbojale peremeheks tuleks ning Villu läheb Eevi juurde kes nüüd ema surma tõttu oli sunnitud saunas koos oma pojaga elama ning palub Eevit et too tuleks Katkule perenaiseks. Kuid Villu vanemad on Eevi vastu sest Eevi oli kunagi Katkul teenjatüdruk olnud ning see et temast nüüd Katku perenaine saab, on Katku rahva silmis häbistav ning mitte lubav. Armuvaludes ei pea aga Villu närvid vastu ning ta teeb enesetapu. Anna otsustab peale Villu enesetaputeadet Kõrboja plaanid lõplikult maha jätta ning tagasi linna kolida. Teel kohtub ta Eeviga ning palub Eevit tulla Kõrbojale elama, ära sealt saunast. Reinule seletab ta, et Eevi pojast kasvab tubli uus Kõrboja peremees ning nad kasvatavad koos Eeviga Kõrbojale uue peremehe mis toob Kõrbojale uue tuleviku lootuse.
jalutama. Järsku kuulis ta ühe naise nuttu ja kisa ning märkas metsas jooksmas alasti tütarlast, kelle keha oli okaste poolt ära kriibitud. Tema taga jooksid aga 2 koera, kes ajasid teda taga ning tagapool vihase näoga ratsanik, kes ärvardas tüdrukut tappa. Nostagio üritas neile vastu hakkata mille peale ratsanik jutustas, et kord oli tema armunud sellesse tüdrukusse rohkem kui Nostagio Traversarosse. Ratsanik oli end ühel päeval suurtes armuvaludes ära tapnud ning põrgusse jõudes pandi tema ja tüdruku peale niisugune karistus, et iga kord kui ta tüdruku kätte saab tapab ta tema selle sama floretiga millega oli endki tapnud ning avab tal külje ning kisub kehast välja ta külma südame. Ning see toimus iga reede täpselt samas kohas. Nostagio lõi kartma ning vaatas kui rüütel oma karistuse täide viis. Nostagiol tekkis mõte. Ta laskis oma sõpradel
vanu kirju, mis on talle ammu saadetud peigmehe poolt, kes ta ootama jättis ning lõpuks teise neiu juurde läks. Hilda on lihtsakoeline tegelane, kes teoses suuremaid muutusi oma siseelus läbi ei tee. Selline tegelane on ka Karl Raismik, kelle juures täheldan läbi aegade sarnaselt kujutatud eesti mehe prototüüpi: tõsine, tubli, mehine. Selline tegelane on Tammsaare teostes korduv tüüp, näiteks ,,Tõe ja õiguse" Andres. See vaene noormees kannatas aga kaua armuvaludes, millele Aino vastas vaid naeru ja mänguga, lõpuks leidis ta oma tee Moskvasse, kust saatis kirju Hildale. Neiu Hilda suutis esimest korda oma vanad kirjad kõrvale visata ning pühenduda uutele. Muhem on Kulno parim sõber, need kaks on kõigi silmis nagu sukk ja saabas. Muhemi tegelaskuju avaldab peidetult mingit kibestumist ja valu ümbritseva suhtes, mis tuleneb arvatavasti Aino ükskõiksusest tema suhtes. Noor üliõpilane veedab meelsasti aega juues ja nalja visates
annaabi.ee 
