ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsamaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunf. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. Jalanõud olid keskajal poolkinnised, värvitud nahast, pehme talla ja terava ninaotsaga
Jume pidi olema kahvatu, selleks söödi tuhka või joodi äädikat. Ei tohtind olla liiga kohkund muidu nägi see halb välja, põsed pidid olema ka punakad. Ehetena kanti kette, kaelakeesid, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Sõrmuseid oli naistel käes palju, kuni 20 võis olla ühel rikkamal daamil sõrmes. Sõrmused olid nagu raha, kui oli vaja vaestele annetada siis daam poetas ühe oma sõrmuse, kuigi väga tihti seda ei tehtud. Kindaid kanti ka ehetena, kinnas oli üks tähtsamaid armupante, see anti oma väljavalitule, et ta saaks sinu truuduses kindel olla ja see kindapaar pidi andma õnne lahingus. Kinnaste peal kanti ka sõrmuseid ja nendega isegi söödi. Üks suurim solvang oli kui kindaga kedagi löödi. 5 Allikad http://www.pealinn.ee/arhiiv/keskajal-pidi-naised-maa-kohal-graatsiliselt-holjuma- n135989 http://www.hansapaevad
särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunft. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. Jalanõud olid keskajal poolkinnised, värvitud nahast, pehme talla ja terava ninaotsaga
sõrmust. Sõrmuseid võis kanda kõikides sõrmedes ja ka pöidla ümber. Naised tavaliselt raha kaasas ei kandnud ja suur hulk sõrmuseid toimis rahana. Vahel oli vaja näiteks vaestele almuseid jagada ja siis kinkis peen naine mõne oma ehte. 7. Kindad. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustamaelu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas omaväljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati kasutama nii palju, et XII sajandil loodi Prantsusmaal oma kindameistrite tsunft. Kindaid kanti isegi süües ja nende peale pandi sõrmuseid. 8. Keskaja mees. Samuti nagu naiste puhul vaesemad kandsid odavamast riidest tehtud riideid.
annaabi.ee 
