· Samalaadseid rahutusi toimusid ka paljudes teistes linnades ja maal, kus feodaale talurahvaga liitus · Hussiitide liikumise massiliseks muutudes arenes selles kas suunda: · Kariklased · Põhijõu moodustasid Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud · Ideoloogideks olid ülikooli teadlased. · Suuna nimetus tulenes nõudest, et armulauakarikatest antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele · Nõudsid palju muud · Kirikuvarade sekulariseerimist · Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine · Neile pidi tähendama surmapattu · patukaristuskustutuskirjade müük
kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuse kohaselt kehtestati kõigile teinekordne ristimissund. Naistel keelati vallaliseks jääda, mis tähendas polügaamia kehtestamist. Nad jäid võimule enam kui aastaks. Pildirüüsteliikumise põhjused. Usuti, et Jumalat(ega Jumala poega ei tohi kujutada). Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui viis tuhat kirikut ja kloostrit puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Schmalkaldeni sõjad. Reformatsiooni Saksamaal polnud enam võimalik maha suruda. Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklastega sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm – Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi – olid protestantide poolel. Nendega liitus neljandana reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531. aastal loodud Schmalkaldeni liidu järgi nime
Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid que les gueux (pr ,,nagu kerjused"). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski ,,göösid", mida viimased uhkusega kandsid. Augustis 1566 levis üle kogu maa ulatuslik pildirüüste: enam kui 5000 kirikut ja kloostrit puhastati: võidmissalviga viksiti saapaid ning armulauakarikatest joodi gööside terviseks. Antwerpeni sinod pani samal aastal aluse kalvinistlikule riigikirikule. Niisugune areng Madalmaades polnud kaugeltki mitte see, mida Felipe II oli taotlenud. Kui ülemasehaldur Margarete oli valmis rahu sõlmima, siis Felipe II mitte. Mässu saadeti maha suruma Alba hertsog Fernando Alvarez de Toledo 10 tuhande mehelise Hispaania sõjaväega. Alba hertsog oli veelgi fanaatilisem kui kuningas, leides, et ,,Madalmaid saab valitseda vaid timukakirve ja tuleriida abil
annaabi.ee 
