midagi, tema silmades oli midagi, mille pärast Villu pahuksisse sattus. Muidu elas Villu rahumeelselt, aga kui asi puutus naistesse ja armastusse, leidsid kõik pahandused ta üles. Villu sattus Eevi pärast isegi vanglasse armastuse eest tegi ta oma lüürilise hingega kõike. Ent aja jooksul lahtus kiindumus Eevi vastu ja see muutus hea inimese kohusetundeks, sest Villu süda oli Annale määratud. Kuid ka Annaga ei leidnud noormees oma õnne, sest et sai jaanipäeval armujoovastuses kive lõhates viga ja siis ei lubanud tema uhkus enam sandina Kõrboja peremeheks minna. Villu traagika seisneb tema romantilise karakteris. Tavalised külainimesed oleksid ta probleemi teisiti lahendanud, kuid Villu valis uhke, dramaatilise, aumeheliku zesti. Romantik temas ei suutnud üht naist valides teist maha jätta. Ta suri nagu mees, kuigi ta ei osanud elada, ütles Villu isa. Ja nii see oligi endalt elu võtmine nõuab suurt julgust. Villu sündis suurteks
«Sellest ajast peale, kui teie armastus kuulub mulle, kus ma olen kindel, et teda oman -- ta ju kuulub mulle, eks ole? ...» «Täielikult! Jätkake!» «Niisiis, ma olen ülimalt õnnelik, kuid üks ülestunnistus rõhub mind.» «Ülestunnistus?» «Kui ma oleksin kahelnud teie armastuses, ei oleks ma seda teinud, kuid te armastate mind, mu kaunis jumal-datu, eks ole, te armastate mind?» «Muidugi.» «Kas te siis andestate mulle, kui ma armujoovastuses käitusin teie suhtes karistusväärselt?» 401 «Võib-olla.» D'Artagnan püüdis oma kõige õrnema naeratusega lähendada huuli mileedi huultele, kuid see põikas kõrvale. «Kuid ülestunnistus,» päris ta kahvatudes, «milline on see ülestunnistus?» «Möödunud neljapäeval määrasite te kohtamise de WardesMle samas toas, eks ole?» «Mina -- ei! Seda ei olnud,» vastas mileedi nii kindla hääle ja nii külmaverelise
annaabi.ee 
