ja ,,Luuletused III’’. Uue luuletajana astus Anna Haava rahva ette sama tagasihoidlikult kui omal ajal Lydia Koidula: kui viimane oli tutvustanud ennast argliku vainulillena, siis Haava tutvustas ennast vähenõudlike nõmmelillena. Haava esimestes luulevihikutes näeme terve rea otseselt Koidulalt üle võetud luulemotiive. [9] Ühiskondlikust võitlusest eemalseisva Haava luule lähtekohaks sai individuaalne tundeelu. Tema ainevallaks sai esmajoones armuelamuste ring. Anna Haava ei ole oma armastuslüürikat kirjutanud mitte sellepärast, et vastav luuleliik on parajasti moes, vaid ta pidi selliseid tundeid väljendama, ta ei saanud jätta oma luuletusi kirjutamata. Sellist elamusjõudu, tundmuste siirust ja kirglikkust polnud ühegi tolleaegse eesti luuletaja armastuslüürikas. [10] Loominguperioodi peale elu pöördepunkti iseloomustab kõige paremini luulekogu ,,Luuletused III’’ ilmumine 1897
Lonradi järgi) mida põhjustavad organismi seesmised tegurid, instinktid, mida vallandavad välisärritajad Suguühe e suguakt e koitus inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest Soorollid käitumisviisid, mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga; meestelt või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele;
annaabi.ee 
