ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega. 1896 ostis grupp eesti tegelasi (Villem Reiman,Oskar Kallas ja Heinrich Koppel- uueks toimetajaks kutsuti Jaan Tõnisson ) Villem Reimani algatusel K.A. Hermannilt "Postimehe"(vältimaks lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte), millest Jaan Tõnissoni toimetamisel sai eesti rahvuslaste peahäälekandja. Villem Reiman andis lehe ostmiseks 2300 rubla, mis oli suurim annetus. EÜS-i kalendris "Sirvilauad" 1898 ilmunud
Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus. Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ja nende taotlemine ning andmine on sätestatud teenetemärkide seadusega. 3.2.7. Armuandmisõigus Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. Armuandmine eeldab, et õigusmõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele karistuse täideviimiseks. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. 3.2.8. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine. President algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga.
598 mulle imelikke küsimusi ja ma olen küllalt lihtsameelne, et neile vastata?» «Vastake, Monseigneur,» ütles Felton, «asi on tõsisem, kui te võib-olla arvate.» Buckingham mõtles, et lord Winteri poolt saadetud noormees kõneleb paruni nimel, ja muutus leebemaks. . «Ilma mingi südametunnistusepiinata,» vastas ta. «Parun teab niisama hästi kui mina, et mileedi Winter on väga suur süüdlane ja tema väljasaatmine on võrdne peaaegu armuandmisega.» Hertsog asetas sule paberile. «Te ei kirjuta käsule alla, milord!» hüüdis Felton, astudes sammu hertsogi poole. «Ei kirjuta käsule alla! Ja miks?» küsis Buckingham. «Kui te järele mõtlete, siis mõistate ta õigeks.» «Tyburni saatmine tähendab tema õigeksmõistmist,» lausus Buckingham, «mileedi on nurjatu inimene.» «Monseigneur, te teate, et mileedi on ingel. Ma palun, laske ta vabaks.» «Mis? Kas te olete hulluks läinud, et julgete minuga niiviisi rääkida!» ütles
annaabi.ee 
