Josephil oli halb tervis, mis pani ta ema kartma, et ta võiks surra ootamatult. Kuigi Stalini elus ei läinud suhteliselt hästi, ei ole tema ema üldse selles süüdi, sest tema ema hoolitses tema eest väga. Stalini isa oli kingsepp ja ta ema oli juhupesija. Lapsena koges Stalin seda, mida enamus vaesed inimesed pidid kannatama Venemaal 19. Sajandi lõpus. Seitsme aastaselt ta sai endale rõuged. Ta jäi ellu, aga tema nägu jäi armiliseks terveks ta eluks ja teised lapsed mõnitasid teda. Stalini ema oli ka väga usklik ja 1888 aastal sai ta oma pojale koha kohalikus kirikukoolis. Isegi kui tal oli tervisega probleeme, läks tal koolis hästi ja võitis tasuta stipendiumi Tiflise Teoloogilisse Seminari. Kui ta seal õppis, liitus ta salaorganisatsiooniga, mida kutsuti ,,Messame Dassy"-ks. Liikmed olid Gruusia iseseisvuse toetajad Venemaa vastu. Mõned olid
isemeelne. Mees nägi kord unes, et hunt naise kõri ja näo lõhki kisub. Hommikul mees rääkis sellest oma naisele, kuid Margarita ei uskunud seda juttu ja arvas, et mees tahab hoopis teda kodus hoida, et ise nende metsas mõne teise naisega kohtuda. Kui mees kodust läks, jooksis naine nende metsa äärde ja peitis end põõsasse. Natukese aja pärast ründaski Margaritat hunt. Daami elu päästsid vastu tulevad karjased, kuid naise nägu jäi ikka eluks ajaks armiliseks ja koledaks. Jutt viitab sellele, et ei tohi olla armukade ja endale kalleid inimesi tuleb usaldada. Parem karta, kui kahetseda, eksole? Kümnes ja viimane novell mida ma sellest raamatust lugesin, jutustas rikkast ja õilsameeleste Ruggieri dei Figiovannist. Ta otsustas minna Hispaania kuninga Alfonso juurde, et seal oma vahvust näidata. Ta sai seal tuntuks rüütlina. Ruggier arvas, et kuningas jagab losse ja linnu nendele, kes neid ei vääri, talle aga ei antud midagi