Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´Taara´ jne. · Madalakasvuline. Kõrgus kuni 15cm. · Kerge kuivem tavaline muld. · Õitseb juuli- august. Rohkem lehtdekoratiivne taim. Aed-merikann Armeria maritima Aed-merikann Armeria maritima · Kõrgus 5-10cm. · Lillakasroosad ilma varteta õied. · Õitseb mai-juuni. · Sobib kiviklibune ja liivane muld. · Ei talu liigniiskust ega tugevat päikespaistet. · Eestis aretatud sort. Aed-päevaliilia Hemerocallis Aed-päevaliilia Hemerocallis · Väga- väga palju erinevaid värve ja erinevaid sorte. · 60-90 cm kõrge. · Sobib viljakas aiamuld.
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level
triiputega päikseline Aed- mägisibul Sempervivum x hybridum `Lee´ 15 cm juuli-august roosad Kerge, Päikseline kuivem tavaline muld Aed-merikann Armeria maritima `Varretu` 5 cm mai-juuli Lillakasroosad, kiviklibune päikseline ilma õievarteta või liivane muld Aed- päevaliilia Hemerocallis `El Desperado' 60-80 cm juuli-august Helekollased, Huumusrikas Poolvarju-
mägitaimede värviküllus oleneb just lehestikust, mis sageli on igihaljas. Lehtede vahelduvad värvilaigud mõjuvad meeleolukalt ka siis, kui sügisel on vähe õisi või need puuduvad hoopis. Kevadised sibullilled annavad rikkalikult värvi ja võtavad vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides
Karukold, Lycopodium clavatum Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum Eesti soojumikas, Saussurea alpina subsp. Esthonica Soomukad, Orobanche Põdrajuure-soomukas Ohakasoomukas Suur soomukas Tumepunane neiuvaip, Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip, Epipactis helleborine Soo-neiuvaip, Epipactis palustris Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia Rohekas käokeel, Platanthera chlorantha Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata Hall käpp, Orchis militaris Roosa merikann, Armeria maritima subsp. Elongata Aas-karukell, Pulsatilla pratensis Karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa, direktiiviliik Madal unilook, Sisymbrium supinum, direktiiviliik Nõmmnelk, Dianthus arenarius, direktiiviliik Emaputk, Angelica palustris, direktiiviliik 17. Punased Raamatud ja nende kategooriad Punane raamat 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese
annaabi.ee 
