Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas
sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle ja selle mõju suurenemisele ladina keele arengus. Kreeka kõrge kultuur tõi kaasa selle, et haritud roomlase jaoks oli loomulik osata ladina keele kõrval ka kreeka keelt, seega kultuurilises mõttes oli Rooma riigi õitseajal valitsevaks kakskeelsus. Koolis õpitav ladina keel on klassikaline ja normeeritud variant. Oma arengus tegi
kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega. (põllumajandus,käsitöö,haldus). 1
annaabi.ee 
