Austria ja Ungari suhtes olid kehtestatud ka sõjalised piirangud. Rahuleping Bulgaariaga, mis sõlmiti Neuillys 27.novembril 1919, nägi ette reparatsioone ning alade loovutamist Jugoslaaviale ja Kreekale (Makedoonia ja Traakia) Bulgaaria kaotas sellega väljapääsu Egeuse merele. Vastavalt 10.augustil 1920 Türgiga sõlmitud Sevresi rahulepinguga ei jäänud endisest Osmanite imeepriumist eriti midagi järele isegi Anatoolia osi kavatseti anda Kreekale, Itaaliale ja Armeeniale; Istanbul ja väinade piirkond aga jäid määramata ajaks rahvusvahelise kontrolli alla. Iraak, Palestiina ja Jordaania ning suure osa Saksa kolooniaid Aafrikas sai endale Inglismaa. Prantsusmaa sai Süüria, Liibanoni ning osa Saksa kolooniaid Aafrikas. Osa saksamaa koloniaalvaldustest said endale ka Belgia ja Portugal. Saksamaa valdused Vaiksed ookeanis läksid Austraaliale ja Jaapanile. Otsustati luua Rahvasteliit. 6
Mihkelson, et EL-i Idapartnerluse poliitika on täielikult läbi kukkunud ja seda tuleb hakata otsast peale väljakujunenud maailma realiteete arvestades formeerima. Samas leiab Euroopa Komisjoni juhtkond, aga ka näiteks Euroopa Komisjoni Eesti esindus, et senised Idapartnerluse poliitika aluspõhimõtted peavad säiluma ning vaid selle kaudu abi osutamise määrad tuleb riikide lõikes ümber vaadata – näiteks järsult vähendada abi Venemaale ja tema tuules sörkivale Armeeniale, samas suurendades abi Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale kui Venemaa agressiivse tegevuse ohverriikidele. Kuigi EL püüab mõjutada Idapartnerluse sihtriiki Valgevenet oma üha suurema eraldatava abiga eemalduma Venemaast ja pöörduma läänelike väärtuste juurde, leidub näiteks Suurbritannias mõjukaid isikuid, kellele see teguviis ei meeldi. Nii näiteks on varem Eestisse sõbralikult suhtunud “The Economist`i” toimetaja ja julgeolekuekspert Eduard Lucas kutsumas Brüsselit üles
annaabi.ee 
