Samal päeval toimus Eesti Rahvuskomitee esimene põrandaalune koosolek Tallinnas. 15. veebruari varahommikul alustasid 2. löögiarmee üksused uusi rünnakuid kogu rinde ulatuses. Viie järgneva päeva jooksul ei vaibunud ohvriterikkad lahingud hetkekski. Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18. armee ülemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning sealt edasi Eestisse. Ränkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul positsioonidele paigutatud üle 2000 kahuri ja miinipilduja, millest poole tunni jooksul tulistati välja rohkem kui 80 000 mürsku. Tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud rünnakud ei toonud edu. Ebaedust tingituna tegi nõukogude väejuhatus olulisi muudatusi
Seepärast eraldati armeeüksusele Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, seevastu armeegrupp Nord, mis suundus Leningradi ja armeerühm Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe soomusgrupi. Hitler hakkas üha enam vahele segama operatsiooni juhtimisse. Ta muutis 19. juulil plaane ning muutis ära Moskva diktaadi Moskva polnud enam peaeesmärk. Mitte pidi loobuma suurest osast soomustehnikast, mis saadeti ülejäänud kahele armeegrupile. See oli vajalik selleks, et Leningradi ja Ukraina põllumajandusalad kiiresti okupeerida. See oli von Bocki ülesanne kohe pärast teise suure piiramisrõnga kokkutõmbamist Smolenski piikonnas. Seal langes vangi 310 000 nõukogude sõdurit. Armeerühm Süd Gerd von Rundstedti juhtimisel suundus Ukraina keskuse Kiievi poole, mida Stalin kohustas kaitsma viimse veretilgani. Nordi pealetung pidurdus, kui jõuti läbi Balti riikide Nõukogude Liidu pinnale
vabastamisele ning viimaks Saksamaa alistamisele 1945.aastal. Moskva lahing Aeg: november-detsember 1941 Koht: Lääne-Venemaa Saksamaa rünnak 1941.aasta juunis tabas Nõukogude Liitu ootamatult. Punaarmee polnud võimeline rünnakulainetele vastu seisma. Juuli alguses okupeeriti Leedu ja Läti, piirati Nõukogude väed saades 300 000 sõjavangi. Nõukogude Liidu pealinn oli sakslaste peamine eesmärk ja see taheti vallutada enne talve saabumist. Seetõttu eraldati armeegrupile Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, see vastuarmeegrupp Nord, mis suundus Leningradi (Sankt- Peterburg) peale, ja armeegrupp Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe. Hitler, kes sekkus üha enam operatsiooni juhtimisse, muutis 19.juulil selle korralduse ära- Moskva polnud enam peaeesmärk. Eesmärgiks sai Leningrad ja Ukraina tähtsad põllumajanduspiirkonnad. Smolenski all langes vangi veel 310 000 nõukogude sõdurit. Septembri alguseks
annaabi.ee 
