Itaalia saab lüüa (S saadab appi Rommeli 3(sõjakindral, hüüdnimeks Kõrberebane!); o 22.06.1941 sõja alguse NSV Liiduga (15.05.1941 tuli ära jätta Põhja-Aafrika pärast) varahommikul pealetung kogu piiri ulatuses: Saksamaa 1) Nord ( haarata Põhja-Venemaa) Balti riigid + Leningrad; armeegrupid 2) Mitte Moskva vallutamine; 3) Süd Lõuna Venemaa (Krimm) vallutamine, naftapiirkond. o Venemaa ei valmistanud vastupanu, sest oli valmis pealetungisõjaks, mitte kaitsesõjaks (kaitseplaanid, rajatised puudusid ). Sakslaste kiire jõudmine Moskva alla (okt.
Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd Saksamaa oli sõlminud Kolmikpakti Jaapani ja Itaaliaga, mille kohaselt tehti koostööd. Saksamaal oli suurim armeegrupp Wehrmacht, kuid peale Barbossat olid sõjameeste numbrid vähenenud. Operatsiooni Blau viis läbi armeegrupp Süd, armeegrupid Mitte ja Nord jäid samal ajal kaitsepositsioonidele. Lisaks olid sakslaste käsutuses ka Itaalia, Rumeenia ja Ungari sõdurid. Sakslaste sõjavägi oli miljoni mehe suurune, liitlastelt saadi juurde 300 000 meest. Teljeriikide sõdureid on kokku rohkem kui 1,3 miljonit. Lõplik Süd koosnes 45 jalaväe-, 11 tanki, 4 kergejalaväe-, ja 5 motoriseeritud diviisist. Armeegrupp Süd jõudis samu diviise analüüsides järeldusele, et „kokkusulamata koosseisu, vähese lahingukogemuse ja
Aprill 1941 Saksamaa ja Itaalia ründasid Jugoslaaviat ja selle vallutamine läks suhteliselt kiiresti. Kuni selle ajani olid Saksamaa ja NSVL liitlased (mõlemad realiseerisid MRPd ja mõlemad olid seotud Poola riigi hävitamisega.). 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Saksamaa ennetas Nõukogude Liitu, kes plaanis Saksamaad rünnata. Saksamaa sõjaplaan oli välksõja plaan.Saksa erinevad armeegrupid soovisid välja jõuda Baltiriikidesse, Moskvani ja Kaspia mereni. Esialgu liikusid Saksa väed edasi väga kiiresti NSVLi tabas see rünnak mõnevõrra ootamatult. Oluline oli ka see, et NSVL oli suht hilja oma läänepiiri lääne pool nihutanud ja kaitse oli suhteliselt nõrk. Eesti, Läti ja Leedu puhul loodeti, et Saksamaa aitab taastada nende iseseisvuse, lisaks tekitas viha ka küüditamine. NSVL kaotas väga palju mehi ja miljonid mehed langesid vangi.