mitte armastatud, siis vähemalt kardetud see tundub olevat parem kui olla inimene, kes peab ise kartma. Olla ignoreeritud ei ole ainult ebameeldiv, see on ka evolutsioonilisest seisukohast ohtlik. Võiks öelda, et me oleme programmeeritud olema sõltuvad teistest inimestest kas tahame seda või mitte, tunnetama kaaslaste hinnangut meile, kurvastama tähelepanuta jäämise pärast ning olema rahuldatud armatusest. Inimesel ei ole üksi hea olla, tähelepanuta jäämine on ohumärgiks see omakorda tekitab vajadust ja motivatsiooni leida oma koht ja mitte lihtsalt koht, vaid just selline, kuhu pöörduvad ka teiste silmad. Meie positsioon määrab selle, kui palju tähelepanu ja armastust me saame. See omakorda võib ennustada seda kuivõrd suudame me olenevalt nende olemasolust või puudusest ennast hinnata, endid armastada. Enesehinnang mängib aga suurt rolli
117. Kes on neoteerikud, mis olid nende kirjanduslikud põhimõtted ja tähtsus Roomas? Olid esimene luuletajate rühmitus Roomas 1. saj eKr alguspoolel; liikmeteks nt Catullus, Rhianus, Valerius Cato, Gallus. Nad olid revolutsioonilised: Aleksandria koolkonna põhimõtete järjekindel ja süstemaatiline järgimine. 118. Catulluse luule lühiiseloomustus: millisesse koolkonda kuulus, mida kirjutas, mille poolest on järelpõlvede seas tuntud? Kuulus neotereetikute luuletajateringi, kirjutas armatusest selle eri nüanssides (kiindumus, armukadedus). 119. Millised on Rooma armueleegia peateemad, peamised esindajad ja armueleegia tekke ühiskondlikud taustapõhjused? Peateemad: luuletaja armumine ja armastus (armastus kui püsiseisund, igavesti kestev suhe armastatuga; armastus kui eluviis; armastus kui orjus), enesereflektsioon armueleegiate luuletajana. Ühiskondlikud taustapõhjused: rooma abielunaiste juriidiline ja ühiskondlik emantsipeerumine 1