levimuusika stiilidest, aga see pole käinud sugugi käsikäes afroameeriklaste rassilise diskrimineerimise vähenemisega. Kultuuri heakskiitev omaksvõtt ei ole alati mõjutanud suhtumist inimrühma, kellelt see kultuur pärit. Kui tulla kodule lähemale, siis on Eestis saanud peaaegu klieeks kiruda venelasi, lisades kohe, et vene kultuuri, iseäranis kirjandust armastatakse küll. Kuidas on säärane vahetegemine võimalik, kas siis kultuuri nimbus ei laiene pisutki rahvale, kelle hulgast armatatud kultuuriisiksused ja nende teosed tõusnud? Kas meie suhtumine hiinlastesse on sellepärast kuidagi muutunud, et me vaatame Bruce Lee filme? Kas me mõtleme, et nemad leiutasid paberi, millele me isegi kompuutriajastul välja prindime? Kas pehmendab meie suhtumist islamiäärmuslastesse see, et araablased leiutasid nulli? Muidugi, olgem ausad, inimene tänavalt ei armasta ka vene kultuuri, ta ei tea sellest suuremat. Ega ilmaasjata ei luitunud suurepärase
elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks. Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist- kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus. Ennustamine- divinatio, läks üle roomlastele. Auspiitsid ja haruspiitsid.( kõige levinum hepatoskoopia- ohvrilooma maksa jälgimine). Etruski kultuuri on nii armatatud kui põlatud. On olnud valdav üleolev suhtumine. Keiser Claudius, kes oli vahetult enne Nerot, peetakse esimeseks etruskoloogiks. Üks abikaasadest oli etruski päritolu. Vaimustus etruskidest, kogus ise nende tarbeesemeid ja õppis keelt. Päris etruskoloogia sündis 18.saj, 19. saj teaduslikumalt. Roomlased suhtusid üleolevalt, sest osad nähtused rooma ühiskonnas tundusid neile võõrad. Iseloomustasid etruske sõnaga luxuria-ihuline ebakasinus, väga suur seksimaius
annaabi.ee 
