maal. ,,Ma" mõtlesin et kas on asi rikkusel ja vaesusel aga ,,meil" oli siiski tugev müür vahel ,,ma" tundsin. (kirjeldatakse sügavalt tundeid). ( Räägib kuidas romaani tegelased on hädavaresed ja ei võitle oma armastuse nimel ja mõtleb kas tema peaks võitlema selle nimel). ,,Ta" arutleb seda et õnn armastus ja rõõm olid tema lähedal ja ise ei saanud algul sellest arugi vaid lihtsalt oma meelte segadusel lasi minna kõigel kuna ta ootas midagi enamat. Räägib kuidas on teistel armastustel ka niiviisi ära lasknud minna, ei pühendanud ennast millelegi nii olulisele. ,,Tema" isa suri kuna oli vanaks jäänud ja vaid mälestused olid jäänud temast kui ka ülejäänud inimestest, mitte midagi ei ole hetkel reaalselt olemas. Ja siis järsku heliseb uksekell , uksest sisse astub Pjotr ( näost kahvatu vanemaks muutunud , kõhnem, ei räägi enam rumalusi , elule käega löönud, oma tööle käega löönud(Natalja isa tõi ta linna tööle) mingit haigust põeb)
Isa-ema armastuse olemuse määrab 1 aspekt küpsus, mille inimene on saavutanud, see peegeldub tema jumalakäsitluses ja armastuses jumala vastu. Läänes on jumalaarm usk jumalasse, tema õiglusse ja armastusse. Idas ühtsustunde kogemine, avaldub igas eluteos. Armastust vanemate vastu ja armastust jumala vastu ei saa lahutada. Armastus ja selle allakäik lääne ühiskonnas lääne kultuur ja selle vaimsus pole armastust soodustav. Erinevatel armastustel on mitmeid pseudovorme, mis tegelikult on allakäiguvormid. Tänapäeval on inimene võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Temast on saanud kaup, valitseb kapitalistlik elu, ning sellest ei suudeta üle olla. Töö range rutiin ei luba olla mina ise. Inimene summutab rutiini lõbustuste rutiinis, saab rahuldust uute asjade ostmisest ja nende väljavahetamisest. Maailm on nagu isude tohutu objekt, kõike tarvitatakse filme, näitusi jms. ollakse valmis vaid vahetama ja saama