Jüri ja Mari armastavad teineteist: Rjm & Rmj. Kui me peame arvesse võtma ka teisi peale Jüri ja Mari, läheb meil vaja ka kvantoreid. Nt lause „Jüri ja Mari armastavad ainult teineteist”, st, et Jüri armastab Marit ja mitte kedagi teist ning et Mari armastab Jürit ja mitte kedagi teist: Rjm & Rmj & ∀x [(Rjx→ x = m) & (Rmx→ x = j)]. Kvantorid võimaldavad kirja panna ka palju üldisemaid lauseid (baashulgaks on jätkuvalt inimeste hulk). Tabel 8.1. Armastusseosest inimeste baashulgal. Kõik armastavad kõiki: ∀x∀yRxy (kristlik ideaal). Keegi ei ela armastuseta: ∀x∃yRxy. On keegi, kes armastab kõiki: ∃x∀yRxy (pühak). On keegi, keda kõik armastavad: ∃x∀yRyx (Stalin, Suur Vend või linnapea). Igaühte armastab keegi: ∀x∃yRyx (psühholoogiline lohutus). Armastus on olemas: ∃x∃yRxy (Romeo ja Julia). Armastav egoistideta ühiskond: ∀x∀y (x ≠ y → Rxy) & (x = y → ¬Rxy). On õnnetuid armastajaid: ∃x∃y (Rxy & ¬Ryx).
Kui me peame arvesse võtma ka teisi peale Jüri ja Mari, läheb meil vaja ka kvantoreid. Nt lause ,,Jüri ja Mari armastavad ainult teineteist", st, et Jüri armastab Marit ja mitte kedagi teist ning et Mari armastab Jürit ja mitte kedagi teist: Rjm & Rmj & x [(Rjx x = m) & (Rmx x = j)]. Kvantorid võimaldavad kirja panna ka palju üldisemaid lauseid (baashulgaks on jätkuvalt inimeste hulk). Tabel 8.1. Armastusseosest inimeste baashulgal. Kõik armastavad kõiki: xyRxy (kristlik ideaal). Keegi ei ela armastuseta: xyRxy. On keegi, kes armastab kõiki: xyRxy (pühak). On keegi, keda kõik armastavad: xyRyx (Stalin, Suur Vend või linnapea). Igaühte armastab keegi: xyRyx (psühholoogiline lohutus). Armastus on olemas: xyRxy (Romeo ja Julia).
annaabi.ee 
