valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis. Valemitesse saab ilmutatud viisil kirja panna, nt „kui x on autojuht, siis …”, „kui y on auto, siis …”. Implikatsioon eristab baashulgast just täpselt selle hulga, mida lauses vaja läheb. Ülalpool vaatlesime armastajaid nii, et nad kuulusid kõik vaid inimeste hulka. Kui lisada armastusseosesse juhtumid, kus nt koer võib armastada peremeest ja vastupidi, siis omandavad valemid märksa keerukama kuju. Valem ∀x∀yRxy tähendaks siis olukorda, kus ka kõik kivid armastavad üksteist ja näiteks ka veel kõiki galaktikaid jne. Kui tahta valemitele jätta täpselt sama sisu mis enne (et jutt oleks armastusest inimeste vahel), siis tuleb muuta valemite kuju. Lisaks armastusseosele Rxy, mis tähistab predikaati x armastab yit
valemitele veel ka põhjalik raamatupidamine hulkade suhtes. Kui baashulk valida nii, et kõik eeltoodud hulgad kuuluvad alamhulkadena baashulka, siis pole hulkade kohta eraldi arvepidamist tarvis. Valemitesse saab ilmutatud viisil kirja panna, nt ,,kui x on autojuht, siis ...", ,,kui y on auto, siis ...". Implikatsioon eristab baashulgast just täpselt selle hulga, mida lauses vaja läheb. Ülalpool vaatlesime armastajaid nii, et nad kuulusid kõik vaid inimeste hulka. Kui lisada armastusseosesse juhtumid, kus nt koer võib armastada peremeest ja vastupidi, siis omandavad valemid märksa keerukama kuju. Valem xyRxy tähendaks siis olukorda, kus ka kõik kivid armastavad üksteist ja näiteks ka veel kõiki galaktikaid jne. Kui tahta valemitele jätta täpselt sama sisu mis enne (et jutt oleks armastusest inimeste vahel), siis tuleb muuta valemite kuju. Lisaks armastusseosele Rxy, mis tähistab predikaati x armastab y-