,,Elu ja armastus". Suurendades salapärasust ja puhtpsühholoogilist sügavust, vähendab see ometi armastusromaani intensiivsust. Tõeliste otsade peitmist võimaldab see, et tegu on raamjutustusega, kus autor väga selgesti toonitab, et ta kasutab võõrast pihtimuslikku käsikirja. See harilikult sablooniline kunstlik ehitusvõte on käesoleval juhul eriti aktiivne. Ta võimaldab Erika hingeelus ja kogu armastusloos salapäraste võrengkohtade kujunemise, võimaldab Oskaril südamest rääkida ning end paljastada ja võimaldab autoril efektselt isiklikke seisukohti avaldada sissejuhatuses. Ja veel midagi: paljastades end Oskar ühtlasi arvustab end, aga et arvustamisprotsess on kogu aja akuutselt seotud rahvuse probleemiga, siis Oskar ühtlasi arvustab eestlast üldse. Nagu tähendatud, tiivustab Oskarit armastusteele
seob eale vastav naiivsus ja pealiskaudsus, imetlus ohvitseride ja mereväe vastu ning valmisolek mõtlematult abielluda. Lydia Bennet on viimase kirjelduse veidi elavam versioon kui preili Musgrove, kuid ühiseid jooni leidub neil küll. Märkimist väärib ka Austeni nägemus täiuslikust abielust, mida ta väljendab “Uhkuses ja eelarvamuses” Gardineride ja “Veenmises” Croftide kaudu, kus vastaspooled austavad ja abistavad teineteist. Pealtnäha kahes täiesti erinevas armastusloos esineb palju sarnasusi. Tegelased ja asukohad varieeruvad, kuid paljud kindlad käitumismustrid jäävad korduma. Olles lugenud ka ülejäänud nelja Jane Austeni lõpetatud romaani, võin tõdeda, et teatud ühiseid jooni on võimalik ka neist leida. 25 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli keskenduda Jane Austeni kahe romaani, “Uhkuse ja