alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga." Nn kohustusliku armastuse, mis põhineb rutiinil ning alistumisel, on tagajärgedeks tülid, arusaamatused ja lõpuks lahkuminek. Tõeline armastus on teema, millest meeldis kirjutada juba sajandeid tagasi erinevatel romantikutel ning millest räägitakse tänapäevalgi. V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" annab hea ettekujutluse tõelise armastuse olemusest Quasimodo näol. Sellest, et alati pole tõeliselt siiral armastuslool õnnelik lõpp. Quasimodo, kes oli kole, küürakas ja poolpime mees, armus imekenasse mustlanna Esmeraldasse. Esmeralda ei pannud kellalööjat aga tähelegi. Quasimodo elas pärast armastatuga kohtumist vaid selle nimel, et teda uuesti kohata. Kiindumus Esmeraldasse viis mehe aga vabatahtlikku surma. Sõna "armastus" ei pea kasutama vaid mehe ja naise tunnete seletamiseks, see tekib ka ema ning lapse vahel. Kõik emad näitavad oma armastust välja erinevalt
Lõpeb traagiliselt. Flaherty eesmärk oli esitada romantiline pilt.. Eskimo, 1933 (Van Dyke) inimlik tragöödia, valged ja eskimod omavahel vastuolus. Tol ajal antr ei tegelenud selliste suundadega (mängufilmid uurisid/näitasid ühiskonda), tänapäeval just antr tegeleb kultuuri muutumiste uurimisega ja kuidas põlisrahvad on globaalses maailmapildis. Palo pulm, 1934 (Knud Rasmussen), tegemist on selgelt mängufilmiga. Film baserub traditsioonilise eksimote armastuslool, üsna bollywoodlik, kuidas ühe naise pärast võideldakse. On nt ka lauluvõitlus (eskimote traditsioon, mehed tulevad kokku ja peavad laulma, aga laulu eesmärk on üksteist narrida, kes esimesena ei suuda lauluga vastata, on doomed, hinnangu annab muidugi publik). Igati korralik antr dokument, kuidas eskimod elasid. Eesmärk oli ikka võimalikult täpselt kirjeldada kultuuri.. Tundub üsna vastuoluline, üks on lavastatud selgelt, tegevus on kontrollitud, mdia justkui antr seostada ei saa
manduvad, eelkõige kolonialismi survel. Flathery üritas maalida oma filmidest romantilise pildi. Film ,,Eskimo" (1933), mille tegi W. S. Dyke näitab jälle inimliku tragöödia tulemust. On arvatud, et need mängufilmid on palju antropoloogilisemad kui Flaherty enda filmid. ,,Palo pulm" (Palos Brudefaerd) 1935. Taani film, autor Taani-eskimo taustaga Knud Rasmussen. Tugevalt lavastuslik film, üles võetud Ida-Gröönimaal. Näitlejad on kohalikud eskimod, lugu baseerub kohalikul eskimo armastuslool. Selle filmi läbi näidatakse Grööni eskimo kultuuri. Nt konflikte lahendateks lauldes, hinnanguid annab publik. On korralik antropoloogiline dokument, kuidas eskimod elasid. Knud Rasmussen oli hea eskimokultuuri tundja. Lisaks sellele on seal ka tugev emotisionaalne lugu. Küsimus ongi selles, kuidas mängufilmi zanr võib teenida antropoloogilisi eesmärke. Mängufilm pakub antropoloogiale:
annaabi.ee 
