Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal. Vanim taevajumal on Djaus Pitar, kes hiljem tõrjuti nooremate jumalate poolt tahaplaanile. Armastusjumalaks on Kama, surmajumalaks Jama, kes on pärimuse järgi esimene inimene. Reinkarnatsioon võeti hiljem üle draviidi rahvastelt. Kõige olulisem oli pea- ja piksejumal Indra, kes on mitmekülgne jumal. Indra oli esmajoones sõjajumal, kelle tähtsaim ülesanne oli koletis Vritra võitmine. Indrat austatakse ka kui vee ja viljakuse toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on
Huvitavaim nendest on kuulus muinasjutt Amorist ja Psychest, mida jutustab vanaeit röövlite salaurkas. Folkloorne süzee kirjanduslikus vormis. Kuningal ja kuningannal oli kolm tütart, kellest noorim oli haruldaselt ilus, sattus jumalatari Venuse viha alla. Pidi abielluma koletisega, sattus toredasse lossi, kus tal oli nähtamatu mees, kes oli keelanud end valges vaadata, käis teda öösel külastamas. Õdede nõuannet jälgides valgustas ühel öösel mehe nägu, mees osutus armastusjumalaks Amoriks, kes lahkus vihase ja kurvana. Psyche rändas kaua ja talus kannatusi, kuni viimaks leidis oma mehe. Apuleius käsitleb salakavaluse, ustavuse ja omakasupüüdmatu armastuse teemat allegooriliselt. Inimese hing astub uudishimu sunnil keelust üle ja peab heastama oma süü kannatuste ja kestvate rännakute hinnaga. Idee hinge kõlbelisest ,,puhastusest" kannatuste kaudu ilmus selle muinasjutu süzeesse uusajal ja on võõras Apuleiuse kontseptsioonile. 47
annaabi.ee 
