Tema looming on religioosne ja müstiline. Masingu süntaks on alati keeletoimetajatele probleeme valmistanud. Tema loomingule on omane religioossus, kriitilisus, mõttetihedus. Suur osa luulest on pürgimusluule – religioosses võtmes tähendab see jumaliku teispoolsuseni ihaldamist. Talle on omased kultuuriallusioonist – moodustab alltekste kultuurivihjete abil. Tal on tung romantilisele lihtsusele. „Sumeri naine“ – romantiline armastusigatsus. 17) Bernard Kangro tegevus ja looming. Kangro oli eesti luuletaja ja kirjanik, kes oli pagulaskirjanduse eestvedaja. PROOSA: Tähelepanuväärsed on tema kirjandusloolised raamatut „Arbujad“ ning „Arbujate kaasaeg“. Kangro proosas on 2 keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ning Tartu elu. Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse eri nurkadest, sest igal tegelasel on toimuvast oma arusaam
varjatud ja poliitlised kihid temas ikkagi aeg-ajalt temas ilmuvad + võiks rõhutada seda, et luulest suur osa on nn pürgimusluule religioosses võtmes tähendab see seda, et see on pürg jumaliku teispoolsuseni + kultuuriallusioonid see võib viia selleni, et on tegemist luulega kultuuris. sagedasem on see variant, et ta kuidagi alltekste kult vihjete abil moodustab + tung romantilisele lihtsusele "Sumeri naine" romantiline armastusigatsus M on luuletusi, mis haakuvad loodus- v armastusluule traditsiooniga. Maine armastus on ka tähtsal kohal. Sunnitakse valima poolt, kas sa oled meie poolt v ei. Sealt edasi toimuvad konkreetsemad valikud ja need kõik on enamasti sundvalikud. Kirjanduse kulgemise loogika päris samasugusena toimida ei saa, poliitiline diskursus tungib niivõrd jõuliselt sisse. saja tuhande sees on haritlaste osakaal suhteliselt suur. Pagulaskirjandus