rüütliromaane. Mõlemas zanris rõhutati tugevalt daamikultust. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma väljavalitule, keda kirglikult ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. Loomulikult leiab rüütlikirjanduses küllalt näiteid ka armastajate füüsilisest ühtesaamisest, kuid põhiline oli siiski ülev kirg ja hingeline truudus. Nagu muudeski valdkondades nii näitab rüütlikirjandus armastuseski mõneti ebareaalset ideaalpilt. Rüütlikirjanduses pöörati tähelepanu ka vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi- ja stroofistruktuuridele. Nii tekkis uusi luulezanre: SEKSTIIN kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele zanrile on iseloomulik virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. KANTSOON kõige kõrgem lüürikaliik, võrreldav antiikse oodiga
Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiast ja reaaalsest ajaloolistest sündmustest. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Keskaegne armastusluule väljendas kõige eredamalt rüütlikultuuris sügavalt juurdunud daamilikust. Armastusluule kajastas rüütlite vankumatut armastust oma truule väljavalitule. Kuid rüütlikirjandus näitab armastuseski mõneti ebareaalset idealpilti. Rüütlikultuur avaldub rüütlikasvatusest, rüütlieetikast, relvastusest, rüütlikirjandusest ja ka ristisõdadest. Egle Kadastik 10.a
annaabi.ee 
