ja tervete laste sünnitamine ning majapidamise eest hoolitsemist. Naised elasid eraldi majaosades, kuhu nad külaliste saabumisel suundusid. Roomas aga osales pereema ehk matroon koos abikaasaga pidusöökidel. Naise osa ühiskonnaelus oli iseenesestmõistetav. Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta. Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla abieluväliseid suhted, kuid naiselt nõuti monogaamsust. Abielu oli vaid poliitiliste sidemete sõlmimine ning lähedaseks kaasad üldjuhul ei saanud.
Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond • Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või vaba aega veetes soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist. Täiesti normaalseks nähtuseks just aristokraatide seas peeti täiskasvanud mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia – poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Abielu ja perekond • Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb
2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või vaba aega veetes soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist. Täiesti normaalseks nähtuseks just aristokraatide seas peeti täiskasvanud mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist
2.2. Abielu ja perekond: Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või vaba aega veetes soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist. Täiesti normaalseks nähtuseks just aristokraatide seas peeti täiskasvanud mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist
annaabi.ee 
