lasknud!... (Nutab.) TIINA: Ära nuta, Margus! Sina sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!... Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.) MARGUS (meeleheitel): Tema sonib!
... (Nutab.) TIINA: Ära nuta, Margus! Sina sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!... Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.) MARGUS (meeleheitel): Tema sonib!
annaabi.ee 
