Raamat algab sellest kui ta on u 12 a. Käib koolis ja tal on mitu venda ja õde , kuid täitsa päriselt on tal üks vend ja üks õde. Teised poolvennad ja õed. Tüdruk armub enda kooli kõige popimasse poissi. Kuid ühelpäeval ema teatab talle , et kavatseb uuesti abielluda ( isa surnud) . Uus mees ja selle mehel oli laps eelmisest suhtes koliseid nede juurte elama. Uue mehe laps on Alex , ta oligi kooli poppoiss , keda oli peategelane armastand. (armastab raamatu lõpuni ) Kui üks kord läks Alex välja sõpradega , siis ta läks tema tuppa ja leidis päeviku , mida poiss pidas, seal oli kirjas et see perekond on mõtetu , igav , ajab närvi. ( halvustas perekond ühesõnaga). Sellepeale neiu vihastas ja läks ta vanaema juurde Tartu elama. Kätte jõudis 12 klassi lõpetamine, kõik tundus ilus, pidi olema ilus päev kuid eiii. Tüdruku said vanemad, vend ja vanaema autoavariis surma said ja 18a. tüdruk jääb oma 21a.
"Kord tuleb tuul, mured minema viib, tänast päeva olnud iial poleks kui siis" "Ei ole veel kõige suurem valu, mis toob pisaraid, ei ole veel kõige raskem kurbus, mida võib panna sõnadesse." "Sa andesta, kui sulle haiget tegin, sest halb ei vääri iial mälestust ning kõike head, mis minus nägid, võid kaasa võtta, kui kingitust." "Sa küsid, millest selline ma olen? Kord tujutu ja halb, kord jälle hell ja õrn. Sa küsid, kas mul südant pole, kas kordki ma pole armastand. Ma parem vaikin, kuid vastata ei suuda, sest ei aita sõnad, kui ei mõista hing. Ja kui mind õrnalt enda vastu surud, siis surra võin, sest nõnda armastan ma sind." "Sa seisad mu südames, kui ööbik pärna okstel. Ja liigud minu mõtetes, kui kala merelainetes." "Kui ootad, et asjad lähevad halvasti, lähevad need halvasti. Kui ootad, et asjad lähevad hästi, lähevad need halvasti" "On olemas asju, mida ei saa kunagi tagasi, kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei kahetseks."
ajaline ja igavikuline, lõpuks ka oma maa ja rahva saatus. Oluline on sakraalsus: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. Hoiak on eetiline. Esindab eesti luule kõige naiselikumat vaatepunkti. ja ma ei lahku kuni seda palud on võlutud mu jaoks see tühi rand teeb ikka imelikult palju valu kõik mida ükskord oled armastand puud laotusesse tõusevad kui oiged kus pilveõite lõppematu ränd teeb ikka imelikult palju haiget kõik mida on su hingus puudutand kõik mida puudutanud on su hingus on saanud mulle pühitsetud maaks su igatsusi minu sisse imbus ja ma ei lahku isegi kui saaks (,,Eleegia") Üks mälestus Üks õhtupoolik nagu ime Suur selge taevas Põsel üksik pritsmepiisk Pea kohal kajakate helevalge kriisk Me keset suuri halle kive istusime Siis oli männimets ja krobelised koored
See nali läheb liiale, kas te ei arva? Imelik, mulle pole kogu elu jooksul nii palju lilli toodud. Oleksin siis ehk tänanudki, aga nüüd... "Ta oli nii kallis...", "...nii armas...", "Ilus terve tüdruk..." "Miks nii vara?" See on kõik mida kuulen. Kas tõesti olen nüüd tagant järele nii puhas ja õige? NOJAH, SURNUTEST JU HALBA EI RÄÄGITA" "Sa küsid, millest selline ma olen? Kord tujutu ja halb, kord jälle hell ja õrn. Sa küsid, kas mul südant pole, kas kordki ma pole armastand. Ma parem vaikin, kuid vastata ei suuda, sest ei aita sõnad, kui ei mõista hing. Ja kui mind õrnalt enda vastu surud, siis surra võin, sest nõnda armastan ma sind." Juua võib mõistuse piires , Einstein ütles kunagi , et mõistus on piiritu . Igapäev ma näen,et miski muutub, igapäev ma näen,et ma ei suutnud, igapäeav ma usun, et olen keegi, kuid see on vale ja see ongi ebameeldiv ! Pole mõtet keksida ja uhkeldada, ole lihtsalt Sina ise ja meeldid inimestele hoopis rohkem.
Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama 5444. Ei ole veel kõige suurem valu, mis toob pisaraid, ei ole veel kõige raskem kurbus, mida võib panna sõnadesse 5445. Sa andesta, kui sulle haiget tegin, sest halb ei vääri iial mälestust ning kõike head, mis minus nägid, võid kaasa võtta, kui kingitust 5446. Sa küsid, millest selline ma olen? Kord tujutu ja halb, kord jälle hell ja õrn. Sa küsid, kas mul südant pole, kas kordki ma pole armastand. Ma parem vaikin, kuid vastata ei suuda, sest ei aita sõnad, kui ei mõista hing. Ja kui mind õrnalt enda vastu surud, siis surra võin, sest nõnda armastan ma sind 5447. Sa seisad mu südames, kui ööbik pärna okstel. Ja liigud minu mõtetes, kui kala merelainetes. 5448. Kui ootad, et asjad lähevad halvasti, lähevad need halvasti. Kui ootad, et asjad lähevad hästi, lähevad need halvasti 5449. Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest
Tiidult sedasama, tuli ta otsusele, et asi peab olema tähtsam kui tema tänini arvanud. ,,Virulasel" oli omal ajal nagu seda moodi jutu mõnu nagu Jakobsoni ,,Sakalal", aga selle panid nad varssi tuksu, sõid ta ära," seletas Tiit ristipojale edasi. ,,,,Valgusel" olid küll head jutud, sest nii head ja pikad pole kellegi jutud olnd, kui olid ,,Valgusel", aga tema poolidiiga asjad olid läbi ja läbi s.... Saksad ostsid ta ära, nii et läks teine vene poole üle, ei armastand enam oma eesti rahvast. Oli küll kahju, et hea jutt jäi pooleli; kaks aastat lugesin juba, oleks ka kolmanda lugend, aga jätsin ta sinna paika. Kui sa, sunnik, eesti rahvast ei armasta, siis mina su juttu ei loe, olgu ta kas või kõige pikem ja parem ilmas. Nüüd loen ma ,,Postimeest". Tema soovitab kangesti põllumeeste ja karskuse seltsa. Karskust ma küll ei kannata, sest ma tahan ometi pühade ajalgi jänu õlut juua ja, kui ma lauakirikust tulen, siis tahan vesise südame peale oma
annaabi.ee 
