Täpsemad pildid ja funktsioonide detailne kirjeldus on õpikus lk. 24-25 Aju uurimine Võrreldes veel sajanditaguse ajaga, kui inimese aju ja selle funktsioonide uurimiseks tuli aju füüsiliselt eemaldada ja peamine informatsioon saadi peale inimese surma kahjustuste uurimisest (nii avastati nt. kõnekeskused: C. Wernicke ja P. Broca), on tänapäeval võimalik aju jälgida ka reaalajas. EEG ehk elektroentsefalograafia: aju elektrilise aktiivuse mõõtmine, võimaldab uurida une- arkveloleku rütmi, tuvastada epilepsiat ja ajukasvajaid. Samuti toetab ajupoolkerade asümmeetria ideed, st. et paremal ja vasakul poolkeral on erinevad funktsioonid. Kompuutertomograafia: põhineb röntgenkiirtel, võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt. Trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks PET e. positronemissioontomograafia võimaldab uurida aju tegevuses, st. millised ajupiirkonnad on erinevate tegevuste sooritamisel aktiivsed. PET animatsioon (flash) Mõtlemiseks 1
keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju - seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Ajusild - ärkveloleku ja und, näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu korraldavad tuumad. Väikeaju - neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides.
annaabi.ee 
