on: 1. Ühe liigi morfoloogiliselt eristamatud populatsioonid või geograafilised alamliigid (sel puhul on disjunktne vanus kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid); 2. Ühe perekonna hästieristunud liigid (vanus võib olla miljoneid aastaid); 3. Ühe sugukonna lähedased perekonnad või alamperekonnad (vanus on kümneid kuni sadu miljoneid aastaid). Gruppdijunktsioonide näited: 3 1. Arktoalpiinne disjunktsioon 2. Gondvana ehk Lemuuria disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari 3. Holantarktiline disjunktsioon 4. Holarktiline disjunktsioon 5. Bipolaarne disjunktsioon 6. Periglatsiaalne disjunktsioon 7. Vahemere disjunktsioon 8. Musta mere disjunktsioon 9. Euroopa-Aasia disjunktsioon 10. Lesitaania disjunktsioon Perekonna levialade koondumise põhjusteks võivad olla: 1. Praegusaegseks tekkekeskmeks olemine primaarne arengutsenter, kus toimub uute liikide teke;
ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud. ~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents.
annaabi.ee 
