Nende liikide levikut võib seletada kunagise ühendusega Läänemere ja Valge mere vahel. 1.3 Läänemere hoovused sõltuvad tuule suunast ja tugevusest. Veetaset tõstavad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Tõus ja mõõn (looded) on Läänemeres alla 10 cm.Koos soolase veega kanduvad läbi Taani väinade Läänemerre merelise päritoluga planktonvetikad. Kui Arkona nõo ülemistes kihtides esinevad riimveelised liigid (Chaetoceros wighami, C. holsaticus), siis põhjalähedastes, soolasemates kihtides on ülekaalus merelise päritoluga Nitzschia serriata, Thalassiothrix nitzschoides. Analoogiliselt kandub fütoplankton koos soolasema veega Läänemere keskosast Riia lahte. Jõgedega kandub Läänemerre mitmesuguseid mageveelisi vetikaliike, eriti rohevetikate ja silmviburvetikate hõimkonnast. Fütoplanktoni sesoonsed muutused
saj lõpus, 15. saj alguses. 14. saj Leedu usuline situatsioon on hoopis pentsik, sest on olemas Leedu suurvürstiriik, mille elaniku enamus on õigeusklikud. Seda riiki valitseb paganlik dünastia, aga selle liikmete enamus on juba 14. saj juba õigeusklik, valitsevad Valgevene territooriumil. Milles seisnesid talupoegade usukombeid, selle kohta allikad ei ütle mitte midagi. Lääne-slaavlaste ajaloost on teada vendide kristitaniseerimine. 1168 Arkona paganliku pühaku hävitamine Rügeni saarel, kus purustati Svantevik?, kolmepealine puuslik. Vb see oli mingi variant kristlusest, mis ei kuulunud Rooma kiriku süsteemi ja sellepärast nim seda paganluseks. Venemaal Vladimir Püha ajal võeti ristiusk vastu. Mida talupojad uskusid ja mida nad tegid, see ei olnud väga kaua aega üldse oluline, eriti see, mis puudutas perifeeriat. Kui Moskvast tulnud Novgorodi piiskopid avastasid, et Novgorodi perifeerias on mitte-kristlikud nimed,