v.a. m¨argis~onastik ning korra ja loetavuse tagamiseks on u ¨ldkasutatavas tr¨ ukis~onas kasutusel olevate m¨arkide arv k¨aesoleval sajandil rangelt normeeritud.21 1952.a. alustas Hiina Rahvavabariik kirjaoskamatusega v~oitlemiseks kir- jas¨ usteemi reformimist. 1964.a. avaldati 2236 m¨argi lihtsustatud kujud , mida on sellest alates standardm¨ arkidena Mandri-Hiinas kasu- tatud. Mizukami [ 84, lk.392] arvab, et Mandri-Hiina lihtsustatud m¨argikujude pidamine iseseisvaks kirjakujuks pole ~oige, kuna tege- likult on paljuski eri ajastute ebaregulaarsete- ja mugandm¨arkide ning samuti kiir- ja kursiivkirja m¨ argikujude laena- 20 Paberi leiutamisaastaks peetakse Han valitsemisperioodi langevat 105.a. m.a.j., leiutajaks nimetatakse C` uni (), aga on t~oendeid ka varasemast paberi
t. inimp˜olve pikkuse ajaarvamists¨ukli. 12 oksa alla kuuluvad j¨argmised m¨argid ‘rott’ 子 (ネ), ‘h¨arg’ 丑 (ウシ), ‘tiiger’ 寅 (トラ), ‘j¨anes’ 卯 (ウ), ‘draakon’ 辰 (タツ), ‘madu’ 巳 (ミ), ‘hobune’ 午 (ウマ), ‘lammas’ 未 (ヒツジ), ‘ahv’ 申 (サル), ‘lind v. kukk’ 酉 (トリ), ‘ koer’ 戌 (イヌ), ‘notsu, metssiga’ 亥 (イ). M¨argid on tuntud ka nn. hiina astroloogiliste m¨arkidena, k˜oik on kasutuslikud laenud. K¨umne t¨uve m¨argid 甲・乙・丙・丁・戊・己・庚・辛・壬・癸 jaotuvad u¨ le kahe viie elemendi 五行 puu 木, tuli 火, maa 土, metall 金, vesi 水 j¨arjekorras. Siit on eesti keeldegi j˜oudnud u¨ tlemine ‘tulise draakoni aasta’ jne. 2 Hiina Han-aegne uusaasta algas Gregoriuse kalendri j¨ argi veebruari paiku, 11
annaabi.ee 
