add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast. · Avastati mitte puhta ainena vaid rutiilina, mis on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: · Võimeline taluma lahjendatud väävel ja vesinikhapet. · Lahustuv kontsentreeritud hapetes. · Termodünaamiliselt reageeriv. Leidumine ja füsioloogiline toime · Looduses laialt levinud, kuid ainult ühendeina.
Esimesena sai sellega hakkama Matthew A. Hunter, kes kuumutas TiCl4 naatriumiga terasest kapslis 700-800 kraadi juures. Seda nimetatakse Hunteri protsessiks. Enne 1946. aastat ei kasutatud titaani väljaspool laborit, aga William Justin Kroll tootis titaantetrakloriidi magneesiumiga, mis sai tuntuks Krolli protsessi nime all. Ehkki preagu otsitakse odavamat ja tõhustamat moodust, rakendatakse tänapäevalgi Krolli protsessi kommertstootangute tarbeks. Anton Eduard van Arkel ja Jan Hendrik de Boer suutsid joodi kaudu teha väga puhtas olekus titaankangi. 1950ndate algusest peale hakati titaani sõjaväelisteks tegevusteks kasutama, eriti lennukite ehituses. Titaan leiab palju kasutust Kuna titaan on vastupidavaim kergmetall, kasutatakse seda tihti laeva- ja lennutööstustes ja isegi rakettide ehituses. Titaanist tehakse artsiriistu, breketeid, kasutatakse toiduaine- ja keemiatööstustes aparaatide valmistamisel. Titaani kasutatakse ka riideesemete kaitsmisel -
Tsirkooni nimetus tuleneb araabiakeelsest sõnast zargun (kuldkollane). Zr avastajaks peetakse saksa keemikut Martin Klaprothi, kes eraldas 1789 esmakordselt tseiloni tsirkoonist ,,tsirkooniumimulla" ehk tsirkooniumdioksiidi. Vaba (ebapuhta) metalli sai 1824 rootsi keemik J. J. Berzelius kaaliumheksafluorotsirkonaadi redutseerimisel naatriumiga. Küllalt puhtal kujul said tsirkooniumi metallina alles 1925. a Madalmaade teadlased A. E. van Arkel ja J. H. De Boer endi poolt avastatud joodimeetodil. 3. SAAMINE Tööstuses saadakse tsirkooniumi mitmel meetodil(eri riikides on nende osakaal erinev), millest peamised on järgmised: 4 1. Krolli meetod. Klooritakse maagikontsentraate koos koksiga või karbiide; tekkinud ZrCl 4 eraldatakse sublimatsioonil ja redutseeritakse (tavaliselt Mg-ga) 2. Leelismeetod. Maagikontsentraate kuumutatakse NaOH-ga või seguga
NARGEN OPERA koostööprojekt 2010.a J.Griskovets "Planeet" 2010.a. "Etüüd teisest pärnapuust vasemal" 2010.a. A.B. Vallejo "Lõõmav pimedus" VHK teatriklassi lõputöö Valladolidi TEATRO CERVANTES'es Rollid teatris Huhuu ,,Popi ja Huhuu", 1975 Margus ,,Jumala saar", 1977 Genka ,,Koolilõputöö", 1978 Trigorin ,,Kajakas", 1978 Alceste ,,Misantroop", 1986 Arkel ,,Pelléas ja Mélisande", 1998 Kirsanov ,,Isad ja pojad", 2003 Isa vaim ja esimene näitleja ,,Hamlet", 2003 Juhuslik möödakäija, Adam ,,Juveliiri poe ees", 2006 Isa ,,Linn", 2008 Isa ,,Maarja kuulutamine", 2008 Rollid filmides Katku Villu ,,Kõrboja peremees", 1979 Taaniel Tina ,,Arabella, mereröövli tütar", 1982 12
retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist proosatekstiga ja selline on ka ooperi libreto (tollane traditsioon oli värssides tekst). See tähendas radikaalset lahtiütlemist 19. sajandi tavadest. Ühtlasi pani Debussy sellega, et kasutas Maeterlincki näidendi teksti muutmatult, aluse 20. sajandil aktuaalseks muutunud nn literatuurooperile. “Pelléas ja Mélisande” Tegelased: Melisande Golaud Pelléas Arkel Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” loomistausta iseloomustab kaks tegurit: 1) ooperilibreto kriis prantsuse muusikateatris 2) sümbolism prantsuse ja belgia kirjanduses ning eriti sõnateatris. (Sümbolism oli suund 19. sajandi lõpukümnendite kirjanduses, kujutavas kunstis ja teatris, mis tekkis vastureaktsioonina realismile ja naturalismile ja milles sümbolite abil vihjatakse maailmale, mis eksisteerib nähtava maailma taga ning mida me ei peagi lõpuni mõistma.) 19
annaabi.ee 
