Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). Roomlastel määras poliitika tsiviilreligiooni, kristlastel määrab religioosne ilmutus poliitilise korra. De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele, keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu...). "Jumalariigis" räägib ta Rooma taassünnist, nii kreeka filosoofia kui
retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade jumalate hülgamine ja asendamine kristliku Jumalaga. Üldse Augustinusest lähtuv hoiak on, et "kõik asjad teenivad head eesmärki" ja teiselt poolt "see ei saa olla hea, kui see ei tee valu" (kuna suurimaks kiusatuseks on uhkus, millesse on kergem
annaabi.ee 
