Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri
2)Esmakordselt muutsid mõtlemise enda mõtlemisaineks. Uurisid mõtlemise tingimusi, võimalusi, piire. 3)Allutasid eetilised väärtushinnangud mõistuspärasele vaatlusele. Avasid võimaluse eetika teaduslikule käsitlusele. SOKRATES (469-399) Ei ole ise mitte midagi kirjutanud. Teame temast tänu ta õpilasele Platonile; Platoni dialoogid "Apologia", "Kriton"ja" Symposion". Aristophanes suhtub temasse irooniliselt ja vaenulikult. Xenophon on kõva sõjaajaloolane. Aritoteles oli Platoni õpilane. Sokratest on võrreldud Kristusega - mõlemal traagiline surm, kumbki ei kirjutanud midagi (teame vaid nende õpilaste kaudu). Kiviraiduri ja ämmaemanda poeg (Sophronika + Phainarethe). Muusaline ja gümnastiline kasvatus (laulmine, tantsimine, keeled, kirjutamine, lugemine, kirjalike tekstide päheõppimine, oskas mängida kitarat ja flööti, aritmeetilised ja geomeetrilised alused, jooksmine, maadlus, kettaheide, odavise)
annaabi.ee 
