hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist. Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda: kuntstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond ja usuteaduskond.Ülikooli astusid
Kõrgkoolid jagunesid sissejuhatavalt filosoofia teaduskonnaks, mis hõlmas kõiki teisi teaduskondi. Ülikoolides hakati õpetama peamiselt seitset vaba kunsti [septem] artes liberales. Vabade kunstide õppekavva kuulus kaks taset: triivium (trivium) ja kvadriivium (quadrivium). (Boeree) Triiviumi moodustasid grammatika (lugemise ja kirjutamise kunsti, peamiselt keskendudes psalmidele ning Piibli tekstidele), kõnekunst ehk retoorika ning loogika. Kvadriiviumina lisandusid ka aritmeetria, geomeetria, muusika ja astronoomia. Alles peale neid tasemeid sai üliõpilane hakata õppima arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õppetöö toimus ladina keeles ja kujunes välja oma terminoloogia, mis suures osas püsib tänapäevani. (Tulloch) Ühe aine õpetajad moodustasid teaduskonna ning ülikooli juhtis nagu tänapäevalgi enamasti rektor. Tavaliselt valiti rektor ainult üheks semestriks pidulikel jumalateenistustel