Protsessorites rakendatakse, lähtudes konveierite funktsionaalsust, kahte liiki konveiereid: 1. Käsukonveier (id) 2. Aritmeetikakonveier (id) Käsukonveierid on ette nähtud käskude konveiertöötluseks. Aritmeetikakonveierid on ette nähtud aritmeetika-loogikaoperatsioonide konveiertöötluseks. Mittelineaarsetes aritmeetikakonveierites on oht kollisioonide tekkeks. Kollisiooninähtus seisned selles, et aritmeetikakonveieri üht ja sama astet soovivad samaaegselt kasutada kaks (või enam) erinevatesse käskudesse kuuluvat andmeüksust. Konveiertöötluse paradoks Käskude konveiertöötlusel ei muutu aeg, mida kulutatakse üksiku käsu töötlemisele, (mõningate käskude korral võib see isegi pikeneda), kuid suureneb ajaühikus töödeldavate käskude arv, st suureneb protsessori informatsiooni läbilaskevõime. 22. Sünkroonse käsukonveieri jõudlus, käsukonveieri jõudlust mõjutavad tegurid
käivitusega, suhtlusega operatsioonisüsteemiga ja sisend-väljundoperatsioonide juhtimisega. Vektorkontroller dekodeerib vektorkäske, sooritab operandide aadresside töötlust, käivitab vajadusel mäluliidese kontrolleri talitluse, käivitab aritmeetikakonveieris andmetöötluse ja ohjab kõigi nimetatud seadmete talitlust. Vektori aadressigeneraator ja mäluliides – üksuse (vektorite laade- salvestusüksuse) ülesandeks on tagada kiire andmevahetuse aritmeetikakonveieri ja mälu vahel. Üksus saab vektorkontrollerilt operandide aadresse ja formeerib nende alusel jadapöördusi mälu poole, et varustada aritmeetikakonveierit (konveiereid) töödeldavate andmevektorite elementidega. Aritmeetikakonveieris sooritatakse mälust saabunud vektorandmete elementidega käsus ette nähtud infoteisendused ning salvestatakse saadud tulemid mällu või vektorregistrisse. Aritmeetikakonveierid võivad olla kas