Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud viskasid tütred koore rentslisse". Järelikult oli iseloomulik Pariisi seltkonnaelule see, et enamus olid enda heaolul väljas ja ei hoolinud isegi enda kõige lähedamatest inimestest, vaid kasutasid neid ära. Balzaci teose põhjal saab järeldada ka seda, et Väga oluline oli ühiskonna seisus, mida noorem , rikkam ja elegantsem inimene oli, seda kõrgemaloli tema staatus . Lihtinimene ei saanud enne kõrgseltskonda kui oli mõne teise aristrokraadi tiiva alla saanud, siis alles võeti ta vastu seltskonda. Selleks et pürgida tippu oli vaja olla külma südamega ning halastamatu. Kõik oli võlts, kõike mis oli tõeline nagu näiteks armastus kellegi vastu seda tuli varjata , sest seda peeti nõrkuseks. Teoses on öeldud nii: ,, Kui teil aga peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara , ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud". Ainult seltskonda põlates jäädi seltskonnas ellu.
Püüti tagada aristrokraatlikud naudingu sümbolid. Neid oli aga leiba polnud. See oli märk sellest, et rasked päevad on ületatud. Kasinuse loogika, mida majanduses räägitakse. Kuidas president kaitseb kasinuse ideed. Mässaja ei taha muuta maailma. Mässaja on võimeline suveräänsuseks. Välja astumiseks ringist. Kulutamise akt on puhas luksus, inimesed kulutavad midagi, mida nad pole ise teeninud – aristrokraadi loogika. Pole ise ära teeninud. Käitud mõistuse vastaselt, austus pole tähtis, välja teenimine pole tähtis. Kulutuse loogika on teistsugune. Bataille mõtteviisi taga on euroopa aristrokraatia tõus ja langus. Euroopa kirjandus 19 sai – Balzac tegeles huvitava probleemiasetuse kahe maailmaga – aristrokraatia, mis on hävimas ja kodanlase – kes on tõusmas. Suveräänsuse vastand, mida esindab kodanlane on orjameelsus – produktiivsus, tootlikus mis võrdub orjameelsusega.