Nõukogu või juhi otsused on seadusteks; 3) Asundused ühinevad omakorda ajapikku asunduste liiduks, mida hakatakse nimetama riigiks, kusjuures riigi valitseja (monarhia juhul) või vanematekogu (vabariigi juhul) on Aristotelese arvates rahva isa. Nende võim riigis on sama, mis isa võim perekonnas. Aristoteles ei idealiseeri täiuslikku riigivormi, nagu teeb seda Platon, vaid hindab riigivorme selle põhjal, kuidas ja mil määral üks või teine neist aristoteleslikku ideaali vooruslikku ehk õiglast valitsemist realiseerib. Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused. Tähtis on lõpptulemus - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt. Õiglased riigivormid: 1) monarhia 2) aristokraatia 3) vabariik ebaõiglased riigivormid: 1) türannia voorusetu üksikisiku piiramatu võim 2) oligarhia võim on majandusliku ladviku käes, kes paneb teised kodanikud selle
Selline geneesist lähtuv käsitlus on vastand Platoni staatilisele nägemusele sellest, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Aristotelesel ei lahustu indiviid ja perekond ühiskonnas - nad moodustavad riigi lugupeetava elemendi, mida tuleb austada ja mille vaba arengut vooruse poole igati toetada. 21 Aristoteles ei näe riigi ideaali üksnes täiuslikus vormis nagu Platon, vaid selles kuidas ja mil määral üks või teine riigivorm riigi aristoteleslikku ideaali realiseerib, tagab. Aristotelese järgi on igal rahval oma iseloom ja konkreetsed elamistingimused - seega võivad osutuda neile igaühele parimaks täiesti erinevad riigivormid. Tähtis on üksnes lõpptulem - riigi eesmärgi realiseerimine selle rahva jaoks kasvõi antud vormis. Riigi eesmärk (põhiülesanne) esineb universaalsena põhimõtteliselt kõigi riigivormide jaoks. Mistahes riigivorm, mis lõpptulemina tagabki ideaalse ülesande lahendamise (vt
annaabi.ee 
