tulemuste ja nende saavutamise võimaluste üle. Mõeldamatu elu, nagu sihikindel tegevus. Ta ei vii kusagil. Kuid Aristoteles ei arva, et plaani olemasolu hea elu jaoks piisab. Ta tahtis meid veenda, et plaan peaks olema õige. On palju vale plaane ja ainult üks õige plaan. Kui teid juhitakse ühe vale, siis teie elu ei anna rõõmu. Elamine tähendab ka elamist vastavalt õigele plaanile. Aristotelese sõnul on õige plaan suunatud õigele lõpptulemusele. Õige eesmärk on hea elu. Aristotelel nägi head elu läbi võime teha enesehinnalist kasu ja püüda tunda kaunist, samuti tarkust ja haridust. Üldiselt on Aristotelese sõnul õige elu tee õiglane. Ta uskus, et inimene moodustab ühiskonna. Aristoteles kohaldas ühiskondlikku lähenemist. Inimene on osa ühiskonnast ja see saab hea elu ainult siis, kui kõik selle nimel püüdlevad. Aristoteles uskus ka, et puhta hingega heades kavatsustes on alati ainult hea. Kogu arengus nägi ta ka võimalust mõista õiget ja õnnelikku elu
palju, ta peab oskama rääkima suure publiku ees. Tema ülesanne on muuta oma kõne huvitavaks, veenvaks, erksaks, selleks et kuulajad said aru ja oleksid haaratud. Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Alates iidsetest aegadest on inimesed püüdnud mõista sõna mõju. Selles valdkonnas on tehtud palju avastusi. Vanaaegsed teadlased tegid suur töö ja selle töövilja kasutatakse ja rakendatakse ka tänapäeval. Aristotelel andis järgmise näite. Mõnes linnas vajatakse arsti ja rahvas valib kõneleja ja eduka arsti vahel. Inimesed võivad lükata kõiki arsti meditsiinilised teadmised tagasi ja valida selle positsiooni kõneleja, tal peab olema selleks ainult soov. Tänapäeval olukord ei muutunud. 3 I. RETOORIKA AJALUGU Retoorika Vana-Kreekas Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias
annaabi.ee 
