(Aristoteles) Need näited on väga sarnased, kuid esimene ei esita argumenti, teine aga küll. Nagu öeldud, on argumendi olemasoluks vaja minimaalselt kahte väidet. Kuid see, et ühes lauses on kaks väidet, ei garanteeri veel, et lauses on argument. p. 3 toodud näite puhul nii ongi. Siin on kaks väidet, mis moodustavad liitväite kujul kui A, siis B. Ent teesist ja põhjendusest koosnev struktuur puudub. Väidetakse vaid kahe väite seost: kui kehtib üks, siis kehtib ka teine. Aristolese näites seevastu moodustavad samad osad argumendi. Kui argumenti otsida, tuleb otsida struktuuri. Kuid isegi kui struktuuri olemasolu on ilmne, ei tähenda see, et tegu on just põhjendusstruktuuriga. On ka mitmeid muid struktuure. 5. Praeguse kasvukiiruse juures suureneb maakera elanikkond 11 aastaga umbes 1 miljardi võrra. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all. On piirkondi, kus on pidev näljahäda, näiteks Aafrika ja Aasia
järelikult, kui a siis g''. 2.1.4 Eukleidese õpilased ja stoikud Kreeka geomeetri Eukleidese (430-360 e.m.a.) õpilased Diodorus Cronus (4. saj, e.em.a) ja Philon tegelesid loogiliste mõistatustega. Väidetavalt avastasid nad nn. valetaja paradoksi: ``Ma ütlen, et ma praegu valetan. Kas minu väide on õige või vale?''. Sarnaselt Eukleidese õpilastele ning viimastelt mõjutusi saades tegelesid stoikud paradokside, absurdi ja vasturääkivustega. Peamiseks huviobjektiks oli Aristolese jaoks varju jäänud lausearvutus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Erinevalt Aristotelesest, kes kasutas oma loogikas muutujatena kreeka tähti, tarvitasid Stoikud muutujatena numbreid. Näiteks: ``Kas esimene või teine; mitte teine; järelikult esimene''. Kuulsaim loogik stoikude seast, Chrysippus (279-206 e.m
annaabi.ee 
