Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium
Seejärel aeti kuningad minema. Järkjärgult kujunes välja klassikaline Rooma poliitiline süsteem, mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium.
annaabi.ee 
