kiivrid, kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuserakmed. Seal oli rohkelt keedunõusid ja luid, mis viitasid suurtele teispoolsuse pidustustele. Nad olid elanud 700.a paiku eKr. Selline avastus avas akna keldi rauaaega. Pronksiaja ühiskonnast, mille asemele nad ilmusid, on säilinud vähe tõendeid sõjakäikudest, nagu ka kõrge staatuse märke ehitiste või matuste puhul. See keldi rauaaja ühiskond näib aristokraatlikum oma juhtide uhkete kodade ja väärikate matustega. See kultuur levis lääne poole.(Sampson, 2008) Umbes 500. aastal eKr oli Kirde-Prantsusmaal ja Reini keskjooksul La Tene´i kultuuri algperiood; selle järel läksid keldid märgatavalt liikvele. Alates 5. sajandist eKr tulid nad röövsalkadena lõunasse ja terroriseerisid Vahemeremaade rahulikke linnriike. Kui nad valgusid Apenniini poolsaarele, võitsid nad etruskidelt Po jõe oru, asutasid 5.
Jõukas linn. Kutsutud vürst andis Novgorodile olulise eelise. Teised vürstid konkureerisid, kes saab Novgorodis vürstiks. Veetse valis possaadnike (sisuliselt linnapea) bojaaridest ning kõrgema aukandja (auelanik) linnas e tuhandik (?). Al 12.saj Novgorodi piiskop valiti veetse poolt (enam ei määranud Kiievi piiskopkond). Kirikujuht kuid ka esindusfunktsioon ja keskne roll ka ilmalikus valitsemises. U sama võisüsteemiga ka Pihkva. (pisut aristokraatlikum). Omavahel sama võimusüsteemiga ka Pihkva (pisut aristokraatlikum). Omavahel keerulised suhted Novgorodiga. Veetse olemas. Pihvka ka Leeduga seotud. Polotsk sarnane kord Novgorodiga. Kuid väga vähe allikaid säilinud. Segane lugu, kas kõik vürstid reaalselt olemas olnud. Õitsev liinn. Võimu fragmenteerumine eriti suur. Leedu vürstide alla mingi hetk (kuid autonoomne ja jäid ise valitsema, lihtsalt tunnustasid suurvürsti võimu).
Välispoliitiliselt oli Aitoolia liit enamasti teravalt Makedoonia- vastane, kuid samal ajal vaenus ka Ahhaia liiduga. Ahhaia liit keskusega Peloponnesose põhjaosas tõusis esile eriti III sajandi teisel poolel, kui selle eesotsas seisis Aratos (liidu strateeg 243 213 vaheaegadega). Liitu kuulus ka Korintos. Kõrgem võimuorgan oli kaks korda aastas koos käiv koosolek (synodos) ja sõjaväe kõrgeim juht strateeg. Kuid oma suunitluselt oli Ahhaia liit Aitoolia liidust aristokraatlikum, toetades aristokraatlikke riigikordi mujalgi Kreekas. Välispoliitiliselt oli Ahhaia liit Makedoonia-vastane, võttes Makedoonnialt 243 aastal Akrokorintose. Kuid vaen Aitoolia liiduga ja vastuseis demokraatlikule arengule Spartas sundis teda Makedoonialt toetust otsima. Spartas püüdis kuningas Agis IV (245 241) lõpetada spartiaatide jätkuvat laostumist ja taastada "Lykurgose korraldus" oma arvataval muistsel kujul, tühistades võlad ja
annaabi.ee 
