Kiri koosnes 24 märgist ja levis igas ühiskonna kihis. · Kreeka ühiskond jagunes vabaks lihtrahvaks, aristokraatideks ja orjadeks. · Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja relvade meisterdamisega. Neil ei olnud isandaid, nad võisid omada orje. · Aristokraatid ehk suurmaaomanikud ajasid riigi asju ja hoolitsesid oma füüsilise vormi eest. Nende seast pärinesid nii riigimehed aga ka vaimuinimesed. Olid täieõiguslikud kodanikud. · Orjad olid kas sisse ostetud või võlgnikud, kes oma maa olid kaotanud. Tegid tavaliselt ebameeldivaid töid, töötasid kaevandustes ja tegid muid majapidamis töid. Orjad kuulusid oma peremehele, kuid neid tappa ei tohtinud.
alistumine pärslastele. Alates 9 saj Asüüria ja babüloonia on taas suuriigid. Jätkavad seda varasemat suurriiklikut traditsiooni. Need riigid saavutasid varasema ajaga võrreldes suurema territoriaalse ala, ja suutsid neid ilusti enda kontrolli all hoida. Asüüria oli despootlik kuningavõim,kuningas oli absoluutne valitseja, kelle edu sõltus sellest kuidas ta suutis tagada aristokraatliku lojaalsuse. Kuningas oli Aššuri eestkostja , pidi olema suuteline tagada sõjalist edu. Aristokraatid kujundasid sõjaväe peajõu, kaarikute kõrval olid tähtsad ka ratsamehed, hakkas oma tähtsust kaotama veidike kaarikud. Asüüüria talupojad olid põhielanikkond, nad olid vabad inimesed, kes olid riigi suhtes sõjaväe ja andami kohustuslikud. Sõjaväekohustus kuni 8 saj ei olnud profesionaalsena kujundatud vaid kuningad kutsusid talupoegi kokku 1 kordsetele sõjakäikudele. Kuningad olid 9 saj peale agresiivsed
annaabi.ee 
