Maratoni lahingule järgnes Ateena ajaloos väga pingeline aastakümme. Türannia tegelikke või arvatavaid pooldajaid kahtlustati reetmises (oli ju endine türann püüdnud vallutajatega liidus Ateenat alistada). Pingestatud õhkkonnas pagendati neil aastatel ostrakismiga järjepannu silmapaistvaid riigimehi. Tõsiseks küsimuseks kujunes Laurioni hõbedakaevanduste väärismetalli kasutamine. Kahest toona esile kerkinud riigimehest pooldas Aristeides selle võrdset jagamist kodanike vahel, mis tõstnuks hopliiditsensusele vastavate kodanike hulka ja seega tugevdanud hopliidiväge. Tema vastane Themistokles seevastu soovitas kasutada hõbedat laevastiku ehitamiseks. Aristeides pagendati ostrakismiga (483. a.), ateenlased hakkasid kiiresti laevu ehitama ja paari aasta pärast oli neil tugevaim laevastik Kreekas. Samal ajal hakkas Pärsia uus kuningas, Dareiose poeg Xerxes (486 465), Anatoolia
Ateenas sees tekkis paanika, et on olemas pärsiameelsed, kes on valmis pärslasi võimule aitama. See tekitas poliitilise nõiajahi. Pärsia ja türannia vastases patriootlikus õhkkonnas hakati esmakordselt ja palju kasutama ostraktismi, e 10 a pagendust. Süüdistused lendasid igale poole. Selles õhustikus tõusid 2 liidrit- Thenistokleis ja Aristreides. Nad olevat olnud vastandlikud, sh isikliku poole pealt. Nende tüli ühine objekt oli Laurioni hõbedakaevanduse hõbe. Aristeides pakkus, et raha võiks Ateena kodanike vahel ära jagada. See oleks tähendanud, et ateenlased oleksid rikkamaks saanud ja raskerelvastatud jalavägi oleks samuti suurenenud. Thenistokleis arvas, et võiks laevastiku ehitada. Korraldati 483 ostaktism ja Thenistokleis võitis, ehk teine läks eksiili. Laevastik valmis 3a ja Ateena sai väga tugeva laevastiku endale ehk temast sai Ateena merevõimu alusepanija. Laevastikus teenisid kõige
annaabi.ee 
