VANA-ROOMA ARHITEKTUUR 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad sil...
) Arhitektuur - sambad Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Kasutati ka poolsambaid. See on pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Korintose Poolsambad Pilaster Arhtitektuur - amfiteater Roomlased armastasid vaatemänge. Elukutselised võitlejad ehk gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, vahel ka elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater. Arhitektuur - colosseum 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale.
annaabi.ee 
