tänini, täiustatud kujul. Max Lehmanni täiendus on sõnastatud struktuuriprintsiibina lahtiseletatuna, et ei respekteerita mitte ainult fondide terviklikkust (fonde ei lõhuta allikaliikide kaupa), vaid respekteeritakse ka fondide sisemist korraldust ehk struktuuri, ülesehitust. Seda on nimetatud ka provenientsiprintsiibi korollaariks (=lisand, tõestusest järelduv väide). Diskussioonides sai saksa arhivaaridele selgeks, et arhiivide isegi osaline ümberkorraldamine ei ole mõttekas. Selliselt sõnastati ka tänase asjaajamise üks kesksemaid reegleid Arhiivi loomine algab kantseleist! See on registratuuriprintsiibi põhisisuks. S.t juba enne dokumentide teket peavad olemas olema kaustade seeriad, kuhu tekkivad dokumendid hakkavad ladestuma. Kõigil kaustadele määrati säilitustähtajad. Algdokumentide kaustad, mille teave on kontsentreeritult olemas üldistatumates dokumentides, on lühiajalise
aastani. Hiljem laiendati kuni 1917. Tallinna Riigi arhiivis uuemat materjali - toimivate asutuste materjal. Eriline, et materjalid olid kergesti kättesaadavad ja võimalik väga pika aja jooksul kasutada. Tartus oli omal ajal pikemaid kasutusaegu 9-19 ja see ka Nõukogude ajal. Allikatele ka hea ligipääs ja võimalus soodsatel tingimustel töötada. Korrastustööd, koolitatud arhivaaride kaadri loomine. 1930. aastateks TÜ-s ka arhiivinduse kursused tulevastele arhivaaridele ja ajaloolastele. Rahvastikuajaloo uurimise jaoks olulised perekonnaseisu dokumenteerivad allikad. Perekonnaseisu aktide arhiiv Kohtu- ja Siseministeeriumi juures. Vabadussõja Ajaloo Komitee arhiiv Kaitseministeeriumi juures. Eesti Kultuurilooline Arhiiv 1929 ERMi juures. Samuti linnaarhiivide korrastamine Tallinnas, Tartus Pärnus ja Narvas. 1935 Eesti Arhiivinduse seadus, määras kuidas arhiivimaterjalid arhiividesse koondada ja millest moodustub rahvusliku arhiivi fond