Organisatsiooni juhtide jaoks, kelle ülesandeks on arendamise aja- ja rahahulga üle otsustamine, on piisav parendamisele minevate protsesside, tegevuste ja andmeobjektide kogus. Tavaliselt on infosüsteemi arhitektuuri väljendavad vaated, arendamise osapooled ja nende spetsiifilised huvid ning sammud olemasolevast infosüsteemist tulevase infosüsteemini jõudmiseks määratletud arhitektuuriraamistikes. Arhitektuur ja selle raamistik Arhitektuuriraamistik määratleb huvigrupid ja nende huvid. See koosneb arhitektuurilistest vaatenurkadest, mis piiritlevad (raamivad) huvigruppide huvid ja kooskõlareeglitest. Juhtimispraktikate kogum, mille kasutamise eesmärk on parendada ettevõtte tegutsemist ja sellega aidata paremini täita tema eesmärke. Arhitektuuriraamistikuga pannakse paika juhised, kuidas kirjeldada ettevõtte infosüsteemi olemasolevat ja tulevast seisu. Lisaks võib sisaldada juhiseid, kuidas praegusest
mudel esitab uurimisobjektide (süsteemi) kirjeldust mingist kindlast vaatenurgast reaalsusest saab luua alati ainult ühe mudeli mudel esitab lihtsustatud versiooni reaalsest maailmast 8. Valige ÕIGE väide. Andmetöötlus EI OLE: mittejuhuslike sümbolite, numbrite, väärtuste ja sõnade hulk andmete liigitamine, grupeerimine, matemaatiliste operatsioonide teostamine andmetega süstemaatiline operatsioonide sooritamine 9. Valige VALE väide. Infosüsteemi arhitektuuriraamistik annab: juhised infosüsteemi arhitektuurilise kirjelduse loomiseks tööülesanded programmeerijatele juhised infosüsteemi arendamisega seotud huvirühmade infovajaduste rahuldamiseks 10. Valige VALE väide. Disaini käigus: kirjutatakse programmikoodi määratletakse infotehnoloogilised piirangud tulevase infosüsteemi ülesehitusele otsustatakse andmehoidlate ja rakendussüsteemide ülesehitus 1. Valige ÕIGE väide
raamistiku ülalt kolmas rida vastab infrastruktuuri loogilisele ja neljas rida füüsilisele lahendusele, viies rida on realisatsioon ja kuues rida rakendus). Arendusmetoodikad: produkti versus protsessi vaade Süsteemitöös järgitakse kindlat metoodikat. Metoodika annab tavaliselt raamistiku nii töötulemite kui ka tööprotsesside süsteemseks kirjeldamiseks (vastavalt, produktiraamistik ja protsessiraamistik). Zachmani arhitektuuriraamistik on ainult produktiraamistik süsteemitöö tulemite kirjeldamiseks (mida valmistada?). Metoodikana rakendamiseks on Zachmani raamistikku kasulik laiendada sobiva protsessiraamistikuga (kuidas tulemeid valmistada?). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Protsessiraamistikku peetakse agiilse (valdkonna või ettevõtte) arhitektuuriraamistiku osaks. Protsessiraamistik võib olla: