EL-i direktiivi 2000/59/EÜ kohaselt on riigi kohustuseks kindlustada, et laevajäätmete vastuvõtul oleks tagatud: · kõigile laevadele teabe kättesaadavus jäätmete vastuvõtu kohta Eesti sadamates; · vastuvõtu korralduse ja tasude ühtne süsteem kõigis sadamates; · kõigi laevadel tekkinud jäätmete vastuvõtuks piisavad jäätmete vastuvõtuvõimsused; · laevajäätmete vastuvõtu dokumenteerimine ja aruandlus; · järelevalve jäätmete tegeliku äraandmise üle sadamas. 3. Arhitektuuripoliitika ja tehiskeskkond Arhitektuuripoliitika väljatöötamisel on seatud eesmärgiks käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Riigiarhitekt peaks olema otseselt seotud säästliku planeerimise ja väärtarhitektuuri propageerimise ning valdkonna juhendite ja soovituste ettevalmistamisega. Samuti võiks riigiarhitekt analüüsida Eestis ja teistes riikides
muutusi võrreldes olemasoleva olukorra või seni kehtivate planeeringutega või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Hindamisel lähtutakse reeglina sellest, et keskkond on kogu ruum meie ümber ehk keskkond kõige laiemas mõttes. St keskkonna mõiste hõlmab mõjude hindamisel ja valikute kaalutlemisel endas komponente nii majanduslikust, sotsiaalsest, kultuurilisest (sh näiteks külamiljöö, kultuuripärand, linnaruum, tehiskeskkonna esteetika, arhitektuuripoliitika jms) kui ka looduskeskkonnast. Hindamisel arvestatakse, et strateegia on kaugema eesmärgi saavutamise kava või selle saavutamise viisi teadlik püstitamine. Samuti lähtutakse hindamisel sellest, et planeeringuprotsessi viiakse läbi planeerimisseadusest tulenevalt avalikkust kaasavalt, eri valdkondi arvestavalt ja erinevate valdkondade ning avalikkuse, riigi, omavalitsuse jt osapoolte huvisid kombineerivalt ning ühendada püüdvalt.
annaabi.ee 
