loetud Poola ajaloo kuldseks ajastuks. Konservatiivne ja uuendusi kartev kuningas suutis vältida sõdu, soodustas kultuuri edendamist ning säästis Poolat reformatsiooniliikumise suurematest vapustustest. Kuninga kõrval seisis temast 27 aastat noorem itaalia päritolu võimukas kuninganna Bona Sforza, kellega seonduvad itaalia kultuurimõjutused, mis on tänini märgatavad Poola toonase pealinna Krakovi arhitektuuripildis. 16. sajandi keskpaigas erines Poola ülejäänud Euroopast usulise tolerantsuse poolest, pakkudes varjupaika kõige erinevamate religioonide esindajaile. Luterlus levis eelkõige Põhja-Poola saksa elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku
Ansambel, mis valmides ei andnud sugugi tunnistust heast maitsest, on täna unikaalne arhitektuurne objekt just oma eripärase dekoori ja ebahariliku hoovihoonestusega. Arhitektuuriajaloos silmapaistvaid hooneid leidub aga teisigi. Olgu siis klassitsistlik Karl Ernst von Baeri elamuna tuntud hoone Veski tänaval, Kassitoome nõlval, mille poolkorrusena vormistatud madalate akendega teine korrus (nn. trempel- , ka nivendisein) on meie arhitektuuripildis haruldane (Põhjamaades seevastu väga levinud). 1.3.3.2 Supilinn Kaua aega lõppes Tartu linn praeguse Botaanikaaia kandis, sealt edasi laius märg Emajõe luht ja ligipääsmatu soo. Kui Emajõe veeseis alanes ja igakevadised üleujutused lakkasid, võeti piirkond kasutusele juurviljaaedade tarvis. Maa oli madal ja odav, muld aga viljakas ja köögiviljade kasvatuseks sobilik. 19. sajandil hakati siia vähehaaval ka madalaid puitelamuid ehitama ja tekkisid esimesed tänavad
annaabi.ee 
